2024. aastal tegutsesid suvisel perioodil Rakvere vallas kaks ööbimisega malevarühma. Üks neist, Uhtna rühm, 1.-7. juulini ja teine, Vaeküla rühm, 29. juulist – 4. augustini. Mõlemad rühmad korraldas Rakvere Vallavalitsus koostöös MTÜga Sõmeru Start.

Uhtna rühmas, mille majutus toimus Uhtna kooli kõrvalhoones,  osales 17 noort. Rühmajuhtideks olid valla noorsootöötajad – Diana Pähkel Uhtna Noortekeskusest, Margit Martins Ubja Noortekeskusest ja Lilian Loit Lepna Noortekeskusest. Tööandjateks OÜ Uhtna Puit, Ubja Külaselts Linda, OÜ Wildlander ja  Rakvere Vallavalitsus.

Vaeküla rühmas, mille majutus toimus Vaeküla Külakeskuses,  osales 15 noort. Rühmajuhtideks olid samuti valla noorsootöötajad – Lilian Lindmäe ja Marek Peet Sõmeru Noortekeskusest ning Moonika Mänd Vaeküla Noortekeskusest.  Tööandjateks FIE Kille Kruuv ja Rakvere Vallavalitsus.

Lisaks osales mõlemas rühmas valla maleva koordinaator Piret Laidroo ja suureks abiks oli Uhtna rühmas tegevuste läbiviimisel vabatahtlik abiline - noorsootöötaja Reelika Pähkel.

Peamisteks töödeks malevastel olid mitmesugused heakorratööd – riisumine, rohimine, kaevamine, korrastamine, koristamine,  pühkimine. Aga samuti ka värvimine, marjade korjamine ja paemüüri taastamine. Malevlased töötasid 4 tundi päevas esmaspäevast reedeni. Iga päev oli kolm toidukorda ja lisaks õhtuoode. Peale tööd, päeva teises osas, toimusid erinevad vaba aja tegevused, mille viisid läbi nii rühmajuhid kui ka kohale tulnud tellitud läbiviijad.

Mõlemas malevarühmas said malevlased meisterdada – puidust kaantega märkmikud või roigastest pingid tehnoloogia õpitoas Pireti Laidroo eestvedamisel kui ka  omale vahvad malevasärgid Liliani Loiti juhendamisel.  Veeohutuse õpitoad toimusid veekogudel Mart Laidroo juhendamisel. Tööohutuse loengud viis läbi Tööinspektsioon ning karjäärialased õpitoad Töötukassa. Malevlaste ristimised korraldas Rakvere valla noortevolikogu. Suhtlusalased õpitoad viis läbi Uhtna noortele Maia Kärdla ning Vaeküla noortele  Kristiina Isand-Savinski. Spordipäevade korraldus malevlastele koos kohalike noortega oli Rakvere valla spordijuhi Marco Aitmani poolt.  Malevlaste transpordi töökohtadele aitas korraldada Rakvere Vallavalitsus. Eraldi tänusõnad selle eest Janek Seidelbergile! 

Mõlemas rühma toimus nädalavahetusel väljasõit ühele Eesti saarele. Uhtna rühm sõitis liinilaevaga kaheks päevaks Aegna saarele ja Vaeküla rühm tellitud väikepaatidega Mohni saarele.

2024. aasta maleva vaba aja tegevusi, toitlustamist ja majutust toetas AS Põlluvara. Lisaks saadi  toetus ka riiklikust noortemalevate toetusprogrammist läbi Haridus-ja Noorteameti projektikonkursi.  

Lühike informatiivne kokkuvõte maleva koordinaatorilt

Piret Laidroo

 

Vaeküla malevarühmast

Rühmajuht Lilian Lindmäe: „Miks tulla malevasse ja võtta ka sõber järgmisel aastal kaasa, neid põhjuseid ja arvamusi on mitmeid ning ükski neist ei ole vale. Eks peamine põhjus oli ikka selles, et saab taskuraha teenida ning uued ja ägedad sõbrad, samuti on motiveeriv nädalavahetuse väljasõit, mis on olnud huvitavad. Mitu aastat on käidud erinevatel saartel kuhu osad kindlasti ei jõuakski muidu (nt.Mohni, mis pakkus palju ekstreemsusi, mida noorem põlvkond on ainult kuulnud- wc paberiks oli ajaleht ning telefoni laadimiseks pidi moodustama järjekorra) ka järgmisel aastal võiks minna saarele seiklema ja uusi kohti avastada näiteks Saaremaal, aga kui see jääb liiga kaugeks, siis Pärnus on ka põnevust.

Need malevlased, kes on aastaid käinud, juba oskavad hinnata seda eluolu ning nende arvates võiks malev kesta lausa kaks nädalat jutti aga kui see oleks liiga keeruline, siis lepitakse ka nädala ajaga ning vähemalt malevas saab mõistlikul ajal magama ning noor ei istu hommikuni telefonis. Suheldes malevlasega koorus välja, et kaks vahetust jutti on natuke raske, käid korra kodus, uued asjad kotti ning uuesti minek, mõni ei oskaks parajas koguses riideidki kaasa võtta. Seekord oli maleva rühmadel vahet kuu aega ning kes olid ka esimeses vahetuses, siis nende jaoks oli see vahe natuke liiga pikk aga kui palju oleks mõistlik maleva rühmade vahe, siis seda nad ei osanud ka öelda.

Rakvere vald on suur ja lai ning malevlasi on koos igast nurgast ning kui tavaliselt tahetakse suvel kodust eemale, siis leidub ikka ka neid noori, kes loodavad, et malev võiks toimuda nende kodukandis, ela sa siis Veltsis või Kohalas. Enamus noori aga arvas, et just Sõmeru oleks kõige parem ja mugavam variant. Ise ei kujutaks ette, et töötad Sõmeru Noortekeskuses ja siis oled veel kaks nädalat jutti suvel ööpäev läbi noortekas. Kõige parema malevamelu saad kätte, kui on ööpäevane malev, sest  siis oled ikka kohapeal nii päeval kui öösel. Muidugi on ekslikke arvamusi kõrvaltvaataja tasandilt, et ööpäevane malev on lihtne läbi viia, et õhtul noortega ühel ajal magama, siis viid nad tööle ja ongi rühmajuhi töö tehtud... J

Malevlaste päevad mööduvad tööd tehes, aga neile võimaldatakse peale tööd ka erinevaid muid tegevusi. Väga paljud läheksid vabal ajal kalale või miks mitte kanuutama. Malevas võiks esinemisi  rohkem olla, olgu siis selleks karaoke vms. Kui mõnele tundub töö üksluine, siis peale tööaega tahaks ennast välja elada ja rohkem liikuda. Näiteks midagi sellist, mida tehakse Uhtna noortekeskuse huviringis „Be Active" Mart Laidroo juhendamisel.

Malevlased on alati saanud hästi süüa ning kõhud ei jää kellegil tühjaks. Kui neile aga anda ette menüü ning nad saaksid ise toidu tellida, siis eelistatakse erinevaid pasta toite ning magustoiduks võiks olla pannukad, jäätis või miks mitte teha kambakesi valmis üks maitsev küpsisetort.

Seda kõike ilusat soovitakse järgmiseks aastaks ning noorte soovidega tuleks arvestada rühmajuhtidel. Maleva teatepulga võiks noorte tagasisidena antuna enda kätte võtta näiteks valla majandusmees Janek Seidelberg või  ka haridusnõunik Monica Jaanimets.

Enda seiskukoht malevast- oli puhkuste perioodi aegne segane ja keeruline maleva algus, kus konkreetsed tööülesanded tuli alles jagada. Mulle ei meeldi segadus ning eelistan konkreetsust. Õnneks sujus kõik hästi.  Kindlasti annab malevas palju juurde ka see, kui tööandja on hooliv, positiivne ja heatahtliku suhtumisega.

Olen nüüd paar aastat malevas pidanud sõitma noortega eemale tööle ning see on olnud isegi, et mõnus ning saame arutada sõiduajal erinevaid teemasid. See oli nagu meie kvaliteetaeg.

Igas malevas on ka raskemad hetked ja esineb probleeme, mida me keegi ei oska ette näha aga läbi nende me ka ise õpime ja areneme paremaks ning oskame olukordi paremini lahendada.

Kui maleva eel nii mõnigi noor palus abi motivatsioonikirja kirjutamisel ning neisse oli pugenud sisse väike kartus ja hirm, mis neid ees ootab, siis nüüd peale malevat on rõõmsad ning pigem uurivad juba, kas järgmisel aastal oleks võimalik saada kahte rühma.

See annab ka endale julgust edasi tegutseda ning rahulolu, et malevasuvi möödus noortele väga suurepäraselt."

Rühmajuht Marek Peet: „ Minu kui varasemate kogemustega teises omavalitsuses toimunud maleva rühmajuhi vaatevinklist möödus 2024. a. töömalev Rakvere vallas hoopis  positiivses võtmes erinevalt võrreldes eelnevate aastatega. Nimelt toimus selle aasta  malev ööbimisega, mis omakorda ühendas noori palju enamalt kui seda oleks teinud päevane malev. Noored veetsid omavahel 24 tundi terve nädala vältel koos ning andis tunda, et see just lõigi grupitöö ja -dünaamika õitsele.

Sel aastal oli minu vastutada tutvumismängud ja Kahooti mängud, mille teemadeks olid ohutus ja keskkond ning suhted ja seksuaalsus, mille teemad tulenesid noorte portaali Teeviida teemakuudest ja noortele läksid need korda. Igapäevaselt töötasin nelja erineva kuid tööka noormehega Sõmerul, Uhtnas ja Vaekülas, rohides ja puhastades teede ääri ning parkimise ja avalikke platse. Jäime oma saavutustega väga rahule ning jääme ootama järgmise suve malevat ja sellega kaasnevaid väljakutseid."

Rühmajuht Moonika Mänd: „Minu mälestus sellest malevasuvest on isiklikku laadi ja seotud Vaeküla rühma nädalavahetuse väljasõiduga Mohni saarele. Malev ei ole katsumus ja eneseületus ainult noortele, vaid ka juhendajatele. Olen terve elu kartnud ämblikke. Mohni saarel malevanoortega loodusmatkale minnes ei osanud ma kuidagu ette näha, et võin hätta sattuda. „Lühem teekond" viis matkajad läbi saare ürgmetsa rannaäärsete kivivallideni. Minul ei olnud võimalik aga plätudes suurtele kivimürakatele ronides neid ületada ning ma  võtsin suuna paralleelselt valliga läbi tiheda võsa. Seda oli aga raske läbida. Lisaks tõkestasid teed  veel ka okkalised kibuvitsaväädid ning mulle meenus kohe tuntud lastemuinasjutt „Okasroosike", kus need okkalised väädid kasvasid tihedalt ümber uinuva printsessi lossi.  Ühel hetkel leidsin ennast aga  hoopis ämbliku võrgust. Ripsmed olid võrke nii täis, et silmi oli raske avada ja kui silmad lõpuks lahti sain, siis jooksid ämblikud minu peal. Väike paanikahoog ja olingi õigelt rajalt eksinud... Mõtetes ainult paaniline teadmatus, ega kuskil seljal ämblikuid ei jookse. Kuna paanikahoos läks suund sassi, siis tuli juba mõte teha kõne teistele rühmajuhtidele, et vist tuleb mulle appi tulla... Aga juba heliseski telefon ja muret tundvad noored ja teised rühmajuhid helistasid, sest  olin liiga kauaks ära jäänud. Neli vaprat malevlast koos ühe rühmajuhiga suundusid päästeoperatsioonile "Päästke Monsa!". Ei läinud kaua aega, kui juba kokku saime ja mulle ämbliku kontroll tehti. Ämblikke aga polnud, tuju läks paremaks ja saigi hakata õigel suunal ranna poole jalutama. Lõpp hea, kõik hea. Noored said ka hea praktilise kogemuse, kuidas käituda, kui keegi on grupist maha jäänud ja kadunud."

 

Uhtna malevarühmast

Rühmajuht Diana Pähkel: „Meelde jäi kõige alguses juba vestluste ajal, kuidas mõni esmanoor väga pabistas, et kuidas tal vestlusel ikka läheb. Aga tore oli see, et kõik malevasse kandideerijad sel aastal ikka  vestlusel kohal käisid. Mõnikord varem on jäetud tulemata. Tuleb noortele meelde tuletada, et ka maleva töövestlus on tõsine töövestlus ning sellele hilinemine või tulemata jätmisest mitte teatamine võib maksta talle malevakoha.

Esimesel malevapäeval kogunesid noored ja rühmajuhid varajasel hommikutunnil majutushoonesse. Enne tööle minemist tuli üle korrata töötegemise ohutusjuhised, kuigi need olid saadetud ka eelnevalt noortele tutvumiseks. Aga töö tegemise juures on ohutus üks kõige tähtsamaid tegureid!!! Ja siis  jõuti ka kokkulepitud ajaks tööle. Tööd tehti kogu malevanädala  ilusti ja tublilt. No viimasel päeval oldi muidugi natuke väsinumad ja ei jaksatud enam väga pingutada. Kiidan aga minu juhendamise all olevad noori, kes  olid väga tublid. Jõuti rohkem puid laotud kui varematel aastatel.

Pealelõunastest tegevustest meeldisid mulle endale need tegevused, kus noored said oma kätega midagi teha ja hiljem kaasa võtta. Ja kõige südant soojendavam oli see õhtu, kus noored jalgsi sauna läksid ja tänutäheks selle eest omaalgatuslikult põllulilledest kimbu kaasa korjasid. 

 Aegna saarel meeldis mulle, kui noored initsiatiivi üles võtsid ja laulsid ning tantsisid grillimise kõrval. Juhendajad said nagu "täie raha eest" kontserti kuulata ja tantsuetendust nautida. 

Mida teeks järgmine aasta teistmoodi? Ei teagi kohe. Kindlasti viiks noored uuele järgmisele Eesti saarele, et nendele tutvustada elu ka teiselpool vett väiksemates kohtades.

Aga kindlasti ikkagi järgmine aasta uuesti!!!"

Rühmajuht Lilian Loit: „Sellel aastal osalesin Uhtna malevas rühmajuhina. Ettevalmistused algasid  rühmajuhtide ühiste kokkusaamistega.

Malevas sõitsin Igal hommikul Sõmeru aelvikku tööpostile. Meeldis, et sain sel ajal noortega lobiseda igasugustel teemadel. Sõmerul rohisime tänavakivide vahelt umbrohtu ja mitu päeva „loopisime" liiva mänguväljakul, sest oli vajadus labidajagu pinnast atraktsioonide alt eemaldada. Päeva lõpus oli tunne, et oleks nagu jõusaalis käinud. Raamatukogus sai riiulitelt pühkida tolmu ja puhkepausil lugeda meeldivat ajakirja. Lõikasime pärnapuudelt vesivõsusid ja rohisime roosipeenraid. Viimasel päeval korrastasime valla kalmistut Tõrremäel ja viisime sealt oksad jäätmejaama, kus suureks šokiks oli hiiglasliku prügihunniku vaade, mille otsas tatsas ringi ligi 40 toonekurge!

Noored, kellega igapäevaselt tööl käisin, olid väga töötahtelised ja tegid oma tööd väga korralikult. Viie päevaga jõudsime väga palju heakorratöid teha, nägime oma silmaga tulemust ja jäime väga rahule. Suured tänud Janek Seidelbergile, kes organiseeris igapäevaselt töövahendid ja oli noortele heaks eeskujuks!

Olen nüüd olnud kolm aastat malevas rühmajuht ja igal aastal saan uusi kogumusi ja teadmisi, nii korraldusliku poole pealt kui ka erinevate olukordade lahendamisel. Kõige rohkem aga olla koos mõnusate noortega! Super ägedad malevlased ja väga mõnus oli rühmajuhtide koostöö ja suhtlus! Pole ammu nii palju naernud kui seekord malevas. Oli kuidagi väga vaba ja mõnus õhkkond. Aitäh!"

Rühmajuht Margit Martins: „Uhtna malevas sai kokku väga vahva kamp noori! Kõik olid töökad, täis indu ja tegutsemistahet. Lõbusas ja ühtehoidvas meeskonnas läks töönädal väga kiiresti, kuid palju sai ka selle ajaga tehtud!"

 

Malevasuve kokkuvõtteks

Nii nagu eelmiselgi aastal, sai ka sel aastal  iga noor kandideerida Rakvere valla mõlemasse malevarühma. Kuna aasta-aastalt  kandideerib aina rohkem osalejaid, siis sel aastal tegime otsuse, et esmakandideerijad saavad osaleda ühes rühmas, mis oli tema esimene valikrühm, ja varem Rakvere valla malevas osalenud noored mõlemas rühmas, kui nad seda olid soovinud.  Täname kõiki malevlasi, kes sel aastal  Rakvere valla malevarühmade töös osalesid! Te olite ääretult vahvad ja tublid, igaüks omanäoline!

Rühmajuhtidega on Rakvere vallas väga vedanud, sest nad kõik on ka valla noorsootöötajad!  Kes tunneks veel paremini oma piirkonna noori kui mitte noorsootöötajad! Kes oskaks veel paremini olla eeskujuks noortega koos töötamisel kui mitte noorsootöötajad! Samuti on noorsootöötajad need, kes saavad hakkama ka malevlaste vaba aja veetmise korraldamise ja läbiviimisega, sest selline on nende tööülesanne ka noortekeskuste töös.

Eriline tänu ettevõtetele, maleva tööandjatele -  OÜ Uhtna Puit, OÜ Wildlander, Ubja Külaselts Linda ja FIE Kille Kruuv! Väga vähe on neid ettevõtjaid, kes tahavad, viitsivad ja saavad noori malevlasi suvel lühikeseks ajaks tööle võtta! Kindlasti mängivad siin rolli seaduse ranged ettekirjutused alaealiste töötajate töötingimustele! Oleme väga tänulikud neile, kes selle võimaluse siiski leidsid ning hoolivad  järeltulevate põlvede töökasvatusest! 

Tänan!

Piret Laidroo

Rohkem pilte ja tegemisi saab vaadata: https://www.facebook.com/rakverevallamalev