Sünni ja surma registreerimine

3.05.24

Sünni registreerimine
Lapsele nime andmine
Lapse hooldusõigus
Pere lahuselust eri riikides
Surma registreerimine
Toetused ja kingitused
Perekonnasündmuse tõendi tellimine

 

Sünni registreerimine
 

Sünni registreerimise avalduse saab esitada ükskõik millises perekonnaseisuasutuses kohapeal või e-teenusena aadressil www.rahvastikuregister.ee .

Rakvere Vallavalitsusse tulekuks palume aeg eelnevalt kokku leppida tel 5300 7650, juhiabi Janne Lainjärv.

Elektroonse avalduse saavad esitada nii omavahel abielus olevad vanemad, üksikvanemad kui ka vanemad, kes ei ole omavahel abielus. Rakvere Vallavalitsus registreerib sünni seitsme tööpäeva jooksul pärast registreerimisavalduse saamist. 

Lapse sünd registreeritakse lapse esimese elukuu jooksul. Mõjuval põhjusel võib sünni registreerimise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni. Sel juhul tuleb vallavalitsust põhjusest teavitada.

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse

  • emana - lapse sünnitanud naine
  • isana - mees, kes on lapse emaga abielus või on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus

Kui lapse isa teab ette, et tal pole võimalik sünni registreerimise või isaduse omaksvõtu avaldust selle aja jooksul esitada, võib ta vastava tahteavalduse esitada juba enne lapse sündi. Sel juhul peab ta andma nõusoleku ka lapsele antava nime osas.

Sünni registreerimisel väljastatakse vanematele esmane sünnitõend. Sünnitõendi saab tellida nii paberil kui elektroonilise. Elektrooniline tõend on ametniku digiallkirjaga või automaatse digikinnitusega tõend ja see ei ole sama mis paberil (pitsati ja allkirjaga) tõendist tehtud skaneering. Samaaegselt nii paberil kui elektroonset esmast sünnitõendit väljastada ei ole võimalik. 

Sünni registreerimine ja sünnitõendi esmakordne väljastamine on riigilõivuvaba.

Korduva tõendi saamiseks tuleb pöörduda maakonnakeskuse kohalikku omavalitsusse (näit. Rakvere Linnavalitsusse) ja selle eest tuleb tasuda riigilõiv.

Lapse sündi ei registreerita Eestis, kui sünd on juba registreeritud välisriigis. Välisriigis registreeritud sünni andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse eesti, vene või inglise keelde tõlgitud ja legaliseeritud või tunnistusega (apostille) kinnitatud dokumendid maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele või Eesti konsulaarasutusele välisriigis. 

Alaealine vanem ei saa ise lapse sünni registreerimise avaldust esitada. Tema asemel esitab sünni registreerimise avalduse sündinud lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Kui alaealine vanem on abielus lapse täisealise vanemaga, esitab sünni registreerimise avalduse täisealine vanem. Kui alaealine vanem võtab isaduse omaks, annab nõusoleku isaduse omaksvõtuks või lapse nime osas, lisatakse tema vanemate nõusolek. Kui kohus on alaealise vanema teovõimet laiendanud, siis on tal õigus esitada lapse sünni registreerimise avaldus ise.

Sünni registreerimisest täpsemalt Siseministeeriumi veebis: https://www.siseministeerium.ee/sunni-registreerimine

Lapsele nime andmine
 

Lapsele antakse ees- ja perekonnanimi vanemate kokkuleppel. Kui vanemad ei saavuta kokkulepet, otsustab eestkosteasutus, milline nimi lapsele antakse.

 

Eesnimeks võib anda kuni kolm lahku kirjutatud nime või sidekriipsuga seotud kaks nime (nt Mari Ann Mai või Mari-Ann). Eesnimi peab olema kooskõlas heade kommetega ja vastama isiku soole. Eesnimi ei tohi sisaldada numbreid või mittesõnalisi tähiseid ega moodustada koos perekonnanimega üldtuntud isiku nime. Nõuetest eesnimele võib teha erandi, kui lapsel või lapse vanematel on oma kodakondsuse, peresuhete, rahvuskuuluvuse või muude asjaolude tõttu isiklik seos muukeelse nimetraditsiooniga ja taotletav nimi on sellele vastav.

 

Eestikeelne eesnimi peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele. Eestikeelse eesnime hääldus ja kirjapilt on sama ning see ei sisalda võõrtähti (nt c, č, q, w, x y), võõrsõna tähti (f, š, z, ž), võõrkeelseid täheühendeid (nt th, sh) ega alga tähtedega g, b, d. Võõrkeelne eesnimi peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele ning olema välisriigis kasutusel eesnimena, mille kohta võidakse küsida vanematelt tõestust.


Nimesobivuse päringuga ehk sünni registreerimisel soovitava nime nimeseaduse nõuetele vastavuse küsimiseks on võimalus eelnevalt pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.


Perekonnanimeks võib anda mõlema vanema ühise perekonnanime või ainsa vanema perekonnanime ning vanemate erinevate perekonnanimede puhul ühe vanema perekonnanime. Mitmikutele antakse sama perekonnanimi. Lapsele ei saa anda vanema kahest nimest koosnevat perekonnanime. Erandina võib lapsele anda vanema kahest nimest koosneva perekonnanime, kui vanem on omandanud selle sünniga, mõlemad või ainus vanem kannab topeltnime, või kui lapse õel või vennal on kahest nimest koosnev perekonnanimi, mis ühtib vanema kahest nimest koosneva perekonnanimega.

Lapse hooldusõigus
 

Sünni registreerimisel kantakse rahvastikuregistrisse hooldusõiguse andmed. Abielus vanematel on ühine hooldusõigus. Abielus mitteolevad vanemad peavad valima, kas hooldusõigus on ühel või mõlemal vanemal. Hooldusõigus on vanema kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest ning hõlmab isiku- ja varahooldust. Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara.


Infovoldik hooldusõigusest (*.pdf)

 

Pere lahuselust eri riikides

Üha kasvav liikuvus Euroopa Liidu piires on kaasa toonud rahvusvaheliste perede arvu kasvu. Igaüks mõistab, et pere jaoks on lahuselu alati raske ja valus kogemus, aga kui elatakse eri riikides, on probleemid ja stress sageli veelgi suuremad. Euroopa Liit on astunud samme õigusliku olukorra lihtsustamiseks ja kehtestanud eeskirjad piiriülese õigusalase koostöö parandamiseks.

Lapse hooldus- ja külastusõiguste ning vanemapoolse lapserööviga seotud küsimustes leiab infot pressiteates: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-14-451_et.htm. 

Elektroonilised infolehed ja videod on kätte saadavad järgmistelt lehekülgedelt:

Surma registreerimine ja matuse registreerimine

Alates 1. juulist 2019  ei pea surma registreerimiseks enam kohalikku omavalitsusse tulema, matmiseks vajaliku dokumendi (surmatõendi) väljastab perearst või muu meditsiiniasutus. 

Meditsiiniasutus edastab surma andmed otse rahvastikuregistrisse ning surm registreeritakse automaatselt. Surnud isiku elukohaandmed kustutatakse automaatselt, selleks eraldi vallavalitsusse tulema ei pea.

Tõrma kalmistul korraldatav matus (ka urnimatus) tuleb registreerida Rakvere Vallavalitsuses (Kooli 2 Sõmeru): https://www.rakverevald.ee/torma-kalmistu
Kui matuse korraldajal puudub hauaplats, siis uue platsi eraldamiseks ja kasutuslepingu sõlmimiseks palume ühendust võtta Rakvere Vallavalitsuse heakorraspetsialisti Minna Õunapiga tel 5389 1930.
Kui plats on olemas, aga puudub  kasutusleping, siis palume samuti võtta ühendust Minna Õunapiga tel 5389 1930.

 

Surmainfo küsimine rahvastikuregistrist

E-rahvastikuregistris on kasutusel uus e-teenus - surmainfo küsimine. Teenusega on võimalik pärida infot, kas isik on surnud. Päringu teostamiseks on vajalik teada isiku isikukoodi või nime (soovi korral ka sünniaega). Surmainfo (kuupäev) väljastatakse pärast 01.07.2010 surnud isikute kohta.

Surmainfo küsimise e-teenus asub tõendite ja andmete küsimise menüüpunkti all.
 

Perekonnasündmuse tõendi tellimine ja dokumentide registrisse kandmine

Peresündmuse tõendeid väljastatakse Lääne-Virumaal ainult Rakvere Linnavalitsuses (Lai 20, Rakvere). Rakvere Vallavalitsusel nende väljastamise õigust ei ole.

Rakvere Linnavalitsuse telefonid: 325 8061, 3225878, 322 5877
Täpsem info: https://rakvere.kovtp.ee/et/perekonnaseisutoendite-valjastamine

Perekonnasündmuse dokumendi sisestamise tellimine - kõik Eestis koostatud perekonnasündmused alates 1.07.1926 on rahvastikuregistrisse sisestatud.
Enda või oma alaealiste laste või eestkostetavate rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisu andmete muutmiseks tuleb esitada avaldus maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Lääne-Virumaal on selleks Rakvere Linnavalitsus).

 

Toetused ja kingitused
 

Lapsevanemal, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht vähemalt üks kuu enne lapse sündi on Rakvere vallas ja kelle lapse elukoht registreeritakse samuti Rakvere vallas, on õigus saada ühekordset sünnitoetust vallaeelarves määratud summas. Sünni registreerimisel saab pere ka kingituseks raamatu ja nimelise hõbelusika. Hõbelusikad annab vallavanem üle beebide lusikapeol, mis toimuvad kaks korda aastas, mais ja novembris.

Rakvere vallas elanud inimese matuse korraldajale makstakse ühekordset matusetoetust, mille suuruse kehtestab vallavolikogu vallaeelarve vastuvõtmisel. Alates 1. juulist 2009 eraisikutele riigi poolt matusetoetust ei maksta. 

Info:

Janne Lainjärv
juhiabi
tel 5300 7650
e-post: janne.lainjarv@rakverevald.ee

 

Toimetaja: JANNE LAINJÄRV